KOOLI ARENGUKAVA  2004 – 2008

SISUKORD

Arengukava 2000 – 2004 analüüs

I Arengukava eesmärgid

II Tornimäe Põhikool
1.Ajalugu
2.Tänapäev

III Õpilased
 1.Õpilaskontingendi üldiseloomustus
 2.Õpilaste arvu prognoos
 3.Õpilaste transport
 4.Õpilaste toitlustamine
 5.Meetmed

IV Õppeprotsess ja õpikeskkond
 
1.Õppe- ja ainekavad
  Kooli õppekava
  
I Üldosa
   Kooli eesmärk
   Õppe- ja kasvatustöö põhimõtted
   Kooli profiil
   Läbivad teemad
   Õppekorraldus kooliastmeti
   Õppimise ja õpetamise käsitlus. Hindamine.
   Kooli kodukord
 
II Kooli ainekavad

III Kooli raamatukogu

IV Kutseorientatsioon

V Klassijuhatajatöö

VI Klassiväline tegevus
   Huviringid

2.Kooli kultuur
  Traditsioonilised üritused
  Koolisisene suhtlemine
  Kooliväline suhtlemine
  Kooli sümboolika
 
3.Õppevahendid

 4.Õpetajate ja õpilaste töökohad
 
5.Meetmed

V Õpetajad
 1.Pedagoogilise kaadri üldiseloomustus
 2.Õpetaja roll
 3.Õpetaja koormuse prognoos
 4.Meetmed

VI Juhtimine ja personal
 1.Kooli juhtimine
  Hoolekogu
  Juhtkond
  Vallavolikogu

 2.Personal

 3.Suhtekorraldus
  Lapsevanemad
  Vallavolikogu ja vallavalitsus
  EV HM ja Saare MV HO

 4.Meetmed

VII Hooned ja rajatised
 1.Kooli hooned
  Kõrvalhoone
  Spordiväljak
 
2.Meetmed
  Hoone renoveerimine
  Spordiväljaku korrashoid
  Kooli territooriumi korrashoid

VIII Kooli missioon

IX Arengukava etapid

X Lõppsõna

Arengukava 2000 – 2004 analüüs

I  ARENGUKAVA EESMÄRGID 2000 - 2004

Kooli arengukava koostamise eesmärkideks on:
*kooli missiooni avamine ja selle kirjelduse formuleerimine:
*aitab kujuneda isiksustel, kes hoiavad loodust ja oma tervist, kes elus toime tulevad ja tegutsevad isamaaarmastuse ning keskkonnasäästlikkuse vaimus,
*annab oma õpilastele võimaluse omandada konkurentsivõimeline ja kaasaegne põhiharidus. 
 Kool on täitnud ja on käesoleval ajal täitmas oma esialgselt püstitatud missiooni.
*kooli arengustrateegia väljatöötamine ning dokumenteerimine tervikuna ja valdkonniti,
 kaugemaleulatuvate eesmärkide formuleerimine
 tegevuskava väljatöötamine
 eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite kavandamine
 olemasolevate vahendite ja ressursside arvelevõtmine
täiendavalt vajaminevate vahendite ja ressursside kavandamine
 koostööaluste väljatöötamine
  
Tornimäe Põhikooli arengukava lähtub Pöide valla 1999 ja 2005.a. ja Saare Maakonna Koolivõrgu Arengukavast 2004 – 2011 aastani. Kool on näinud ja näeb ka edaspidi oma olemist lähiaastail põhikoolina. Oleme veendunud, et lapsed peavad põhihariduse omandama kodukandis. 

Selle eesmärgi saavutamine ei ole lihtne. Riiklik hariduspoliitika on kahjuks suunatud väikeste ja omanäoliste koolide väljasuretamise teele.  See toob kaasa tõsiseid probleeme koolitöö korraldamises ja nõuab nii vallalt kui koolilt vahendite ja ressursside säästlikku kasutamist ja täiendavate lisavahendite hankimist. Tornimäe Põhikool ja  Pöide vald on selleks valmis
*tegevuse taktikaliste aluste väljatöötamine
*arengukava elluviimine etapiti ja valdkonniti

1.Õppekasvatustöö

õppekava väljatöötamine,
õpilasaktiivi kujundamine,
klassijuhatajate osa suurendamine kasvatustöös,
klassivälise tegevuse korrigeerimine,
logopeedilise abi võimaldamine,
lastevanematega tehtava töö tõhustamine,
pedagoogilise personali koolitamine,
suvelaagrite korraldamine.

2.Terviseksvatustöö

 terviseõpetuse tõhustamine,
 tervislike eluviiside mõttelaadi kujundamine,
 terviseürituste korraldamine,
 koolitoidu kvaliteedi parandamine,
 psühholoogilise abi kättesaadavuse suurendamine.
Osavõtt Eesti ja Euroopa Tervistedendavate Koolide võrgustiku tööst.
Projektitöö.

3.Majandustegevus

 kokkuhoiukorra rakendamine,
 koolisöökla, võimla ja abiruumide renoveerimine.
 
Kool on täitnud 2000 – 2004 a. arengukavas püstitatud eesmärgid nii õppekasvatustöö kui ka tervisekasvatustöö valdkonnas. Väga mitmekesine ja kooli suundumustele vastav on huvitegevus ning edukas projektitöö. Kulukaks ja väheefektiivseks osutus õpilasvahetuse katsetamine Soome Vabariigi koolidega, millest loobusime 2002. aastal. 

Eelneva 5 aasta majandustegevuse analüüs näitab, et selles
valdkonnas on kool saavutanud palju enam, kui 2000.a. julgeti loota: 
- renoveeriti kooliköök ja sisustati see kaasaegse sisseseadega (laen, humanitaarabi),
- renoveeriti kooli võimla ja selle abiruumid(laen),
- ehitati looduslaagrite baas Kübassaarde(projekt),
- renoveeriti kõik klassiruumid(vabariigi valitsuse otseeraldis), 
- renoveeriti I korruse koridor ja kooli tualettruumid(projekt),
- ehitati välja tütarlaste kodundusklass ja sisustati see hädavajalikuga(valitsuse otseeraldis, humanitaarabi),
- ehitati uus garderoob ja kooliaula(vabariigi valitsuse otseraldis),
- aulasse koliti ümber kooliraamatukogu, mis toimib ka lugemissaalina(omavahendid),
- kooli uude ossa ehitati kaasaegne soojusvahetiga ventilatsioonisüsteem (valitsuse otseeraldis),
-rajati koolimetskond ja istutati sinna 2500 puud (projekt),
- ehitati rula- rulluisurada (projekt),
- ehitati BMX jalgrattakrossirada(valla- ja heategevuslikud vahendid).

Koolimaine tõus, edukas projektitöö, mitmekesine huvitegevus ja korralike töö- ning olmetingimuste loomine peatasid Pöide valla laste siirdumise naaberkooli. See asendus sissevooluga ja nii õpib täna 7  Orissaare last Tornimäe koolis

*analüüs ja korrektiivide tegemine
  Iga õppeaasta lõpul on tehtud kokkuvõte arengukavas planeeritu ja tegelikult saavutatu võrdlusest. Suuremaid korrektiive tehakse arengukavasse vajadusel iga 5 aasta järel
 

SISSEJUHATUS

Tornimäe kooli arengukava on sündinud pedagoogilise personali ühise töö viljana 2004 a sügisest 2005.a.kevadeni.
Karmis olelusvõitluses haridusturul tuleb ühel väheldasel maakoolil leida oma koht haridusmaastikul, see selgelt formuleerida ja kavandada teed ning vahendid eesmärgi saavutamiseks.
Muutuvad olud võivad liikumist oma eesmärgi suunas soodustada või takistada. Samuti võivad nad muuta meie jaoks täna olulisi eesmärke. 
Seepärast tulekski käesolevat Tornimäe PK korrigeeritud arengukava käsitleda pigem arengunägemusena, mis vaid soodsate olude korral realiseerub sellisena, nagu ta siinkohal on esitatud.
 

I  ARENGUKAVA EESMÄRGID

Kooli arengukava koostamise eesmärkideks on:
*kooli missiooni avamine ja selle kirjelduse formuleerimine
*kooli arengustrateegia väljatöötamine 
 kaugemaleulatuvate eesmärkide formuleerimine
 tegevuskava väljatöötamine
 eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite kavandamine
  olemasolevate vahendite ja ressursside arvelevõtmine
täiendavalt vajaminevate vahendite ja ressursside kavandamine
 koostööaluste väljatöötamine
*tegevuse taktikaliste aluste väljatöötamine
*arengukava elluviimine etapiti
*analüüs ja korrektiivide tegemine

II  TORNIMÄE PÕHIKOOL

Ajalooline ülevaade
1854 – Tornimäe  kihelkonnakool (kiriku  ruumides)
1856 – Tornimäe  üürimajja , mille  kooli  jaoks  oli  lasknud  ehitada  köster  Georgi  Sepp.
1873. alustas  kool  oma  majas  - uues  hoones ,  milles  2  klassiruumi , 
2 magalat  ja  õpetajatele  2  tuba  ja  köök.
1918 – alustas  tööd  Pöide  pastori  poolt  asutatud  Uuemõisa  Kõrgem  algkool , mõeldud  kihelkonna  vallakoolide  lõpetajatele  5. ja  6. klassiga.

1933 – ühendati  Tornimäe  kool  Uuemõisa  kõrgema  algkooliga.
1944 – nimetati  seda  Tornimäe  mittetäielikuks  keskkooliks
1945/ 46 – lisandub  7.klass.
1963 – valmis  uus  ajakohane  koolihoone  Tornimäel.

Kool  asustati  1854.a.. (kuupäeva  ei  ole).

Praegune  kooli  omanik  -  Pöide  vald.

Õpilaste  arvu  1854-1922  ei  ole  olemas  arhiivis.
1922- 1932  -  õpilasi  656 . õpetajaid  2 . 
1932 – 1942  . õpilasi  834 . õpetajaid  4
1942-1949 andmed  õpilaste  kohta  puuduvad . 
1949-1959. õpilasi  1376 . õpetajaid  15
1959 -  1969 õpilasi  1151. õpetajaid  14/13
1969 – 1979 õpilasi  945. õpetajaid  14
1989-99 õpilasi  1149. õpetajaid  15/16

1854 – 2 klassi
1918 -  1. , 2. klass  + 5. , 6. Klass
1933 -  6. klassiline  algkool
1944 -  mittetäielik  keskkool   1-7 . klassi.
1962 – 8. klassiline   kool
1992  - 9. klassiline   kool

Direktorid  alates  1918.a..
A.UFFERT–  1918 – 1924
ANTON   KIVI  - 1924- 1944
MARTA  KIVI  -  1944-1946
EVALD  TIMMAS  - 1946- 1947
BORIS  KIVI    - 1947- 1952
VIRVE  ALAS  - 1952-1953
REGINA  VAGA  1952-1956
ILMAR  KAAL  1956-1981
TÕNU  ERIN -  1981-1984
PRUUL  AINO  1984  - 1986
OLAVI  TOOMSALU  1986- 1994
MARJU  KÄO  1994-1999
ANDRES  HANSO  1999-

Uus  koolihoone  valmis  1963 .  koos  sellega  ajakohane  võimla  ja  söökla. Kooli  staadion  valmis  1991. a .
1984.a.  tehti  kooli  kap.  remont , ka  võimla  osas.
1995.a.  paigaldati uus katusekate ja kap.remonditi küttesüsteem.
1999. a. sügisel  rajati  koolipark.
2000. a. suvel  tehti  kap.  remont  sööklas
2001.a.  suvel renoveeriti kooli võimla ja abiruumid
2002.a. suvel ehitati aula, garderoob, ventilatsioonisüsteem,
2003.a. suvel renoveeriti koolihoone I korruse koridor ja tualettruumid,
2003.a. talvel ehitati rula- ja rulluisurada,
2004.a. suvel ehitati esimene BMX jalgrattakrossirada Eestis

Tänapäev

Tornimäe kool on jõudnud uude sajandisse rahuldava materiaalse baasiga ja väikese õpilaste arvuga koolina. Tema tähtsus vallakoolina on aga samasuur kui ta viimase poolteistsaja aasta jooksul olnud on. Kool on muutumas üha avatumaks ja lapsesõbralikumaks, antava hariduse tase üha paremaks ja lastele pakutav huvi – ja kooliväline tegevus üha mitmekesisemaks ja huvitavamaks.

III  ÕPILASED

1.Õpilaskontingendi üldiseloomustus

Tornimäe koolis õpivad praegu Pöide ja Orissaare valla lapsed. 
Koolis õpib 2004/2005 õ.-a 88  last 1. – 9. klassini. Klassikomplekte on 8. Liitklasse on 1:  2 + 3 klass.
Õpiedukus on Tornimäe koolilaste seas rahuldav. Klassikursuse kordajaid  2003/2004 õppeaastal ei olnud, hästi ja väga hästi õppinuid oli aga 46. Kõik lõpetanud on probleemideta edasi õppima asunud nii gümnaasiumides kui ametikoolides.
Õpilased on pärit kohalikest maaperedest, kus nagu mujalgi Eestis on majanduslikud raskused. Paljude laste vanematel puudub püsiv sissetulekuallikas ja seepärast on laste koolitamine neis peredes keerukas. Olulisemaks mõjuriks kui majandusraskused on aga paljudes kodudes levinud käegalöömismeeleolu ja allaandmismentaliteet. Paratamatult kandub see üle ka lastele ja mõjutab nende motivatsiooni.

Siinkohal näeb kool endiselt üht oma olulist tegevuslõiku – aidata lastes tõsta enesehinnangut ja suurendada toimetulekuoskusi.
Nagu igas läbilõikeühiskonna osas, nii ka Pöide vallas elab erivajadustega lapsi. 
Praegu õpib koolis 1 liitpuudega laps. 
Küll on aga koolilaste seas nii õpiraskustega kui ka andekaid lapsi. Koolil on olnud mõningaid raskusi just viimaste õpetamisega.
Siinkohal näeb kool endiselt üht oma olulist tegevuslõiku – avada maksimaalselt laste võimed ja anda nende võimetele vastav üld- ning huviharidus.

2.Õpilaste arvu prognoos

Vastavalt valla sünniregistrile on 1. klassi astujate ja kooliõpilaste arvu prognoos aastate lõikes järgmine:
2005  88  +16   -9  = 95   
2006  95  +9   -13  = 91
2007  91  +2   -13  = 80
2008  80  +10  -13  = 77
2009  77  +8   -13  = 72
2010  72  +10  -12  = 70
2011  70  +6     -3  = 73 
Koolil on perspektiivi hoidmaks õpilaste arvu 70 ja 80 vahel vähemalt aastani 2011. Kui kooli arengukavas planeeritu edukalt ellu rakendub, siis on ette näha jätkuvalt mõningast laste arvu suurenemist naaberkoolide teeninduspiirkondade arvelt.

3.Õpilate transport

Pöide valla eripäraks on tema laialiasuvad ja väikesed külad, mis teevad laste koolitranspordi korraldamise keerukaks. Praegu kasutab vald laste vedamiseks tellitud transporti, “Neomobile” ja kooli käsutusse antud sõiduauto võimalusi. Endiselt on mõningaid raskusi koolivälise tegevuse korraldamisega – pärast ürituste lõppemist viivad lapsed koju õpetajad ja direktor oma autodega.
 
 
 

4.Õpilaste toitlustamine

Arvestades maalaste koolipäeva pikkust ja majanduslikku olukorda peab kool jätkuvalt laste toitlustamist väga oluliseks ülesandeks. 
Koolil on head võimalused õpilaste toitlustamiseks. Köök remonditi 2000.a. suvel ja varustati uue sisseseadega, mis saadud humanitaarabi korras Rootsist. Kõik soovijad saavad tasuta ja maitsva lõunasöögi, pikapäevarühma lapsed saavad alates 1999.a. septembrist lisaks ka eine. Jätkuvalt pööratakse tähelepanu toidu tervislikkusele ja menüü mitmekesistamisele. Võimalust mööda arvestatakse laste toidusoovidega. Kõik lapsed käivad söömas.

5.Meetmed

Algklassiõpilaste koolipäeva ratsionaalsemaks korraldamiseks rakendati tööle pikapäevarühmad, kuhu praegu kuulub 30 last. Pikapäevarühma soovijate arv näitab kasvutendentsi.
Õpiraskustega lastele algklassides rakendus tööle parandusõpperühm eriharidusega õpetaja juhtimisel. Rühma kuulub praegu 8 last. 
Õpilaste võimete ja huvide paremaks realiseerimiseks on tööle rakendatud hulk huvialaringe.
 Ringitöö ja koolivälise tegevuse temaatika arvestab kooli suundumusi.
 

IV  ÕPPEPROTSESS JA ÕPIKESKKOND

1.Õppe- ja ainekavad
Kooli õppekava

I  ÜLDOSA

1. Kooli eesmärk

*Tornimäe Põhikool annab õpilastele võimaluse põhihariduse omandamiseks lähtudes riiklikus õppekavas sätestatud põhimõtetest ja ainekavadest.
*Kooli üldeesmärgiks on oma elu ja tööga toimetuleva isiksuse kujundamine.
 

2. Õppe- ja kasvatustöö põhimõtted.

*Kooli õppekava põhineb humanistlikul inimesekäsitlusel
*Õppekava võimaldab iga õpilase võimete maksimaalset arengut
*Õppe-kasvatustöö põhirõhk on isiksusekasvatusel
*Õppe-kasvatustöö konkreetsete eesmärkide püstitamisel lähtutakse kooli arengukavast ja rõhuasetusest tervise- , keskkonna- ja isamaalisele kasvatusele
 

3. Kooli profiil.

Tornimäe Põhikool on  üldhariduslik munitsipaalkool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks.

 
4.Läbivad teemad.

*I kooliaste: rõhuasetus kodu/meie suhtel õpilase minaga; mina/ meie/ kodu suhtel paikkonnaga. Õppetöö kavandamisel arvestatakse laste eripära, nende kogemusi, huvisid, võimeid ja väärtushinnanguid. Õppetöö kavandatakse ainete kaupa, klassivälises tegevuses rõhk kodukoha loodusele ja inimestele.
*II kooliaste: rõhuasetus mina/ meie/ kodu suhtel Eestiga. Rõhuasetus õpioskuste kujundamisele, õpitu seostamisele igapäevaeluga.. Õppetegevus kavandatakse õppeainete kaupa. Klassivälises tegevuses rõhk isamaalisele kasvatusele ning tervisekasvatusele
*III kooliaste: Rõhuasetus mina suhetel ümbritsevate inimeste, eriti eakaaslastega ning mina suhetel maailmaga. Õpilaste maailmapildi süsteemne avardamine, enesemääratlemine. Õppetegevus kavandatakse õppeainete kaupa. Klassivälise tegevuse rõhuasetus aktiivse , oma tervist, keskkonda ja isamaad väärtustava isiksuse kasvatusel.
 

5. Õppekorraldus kooliastmeti.

Tornimäe Põhikolis on õppetöö korraldatud vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele
Pädevused vastavad kooliastmeti riiklikule õppekavale ja on üksikasjalikult ära toodud ainekavades
Kõikides kooliastmetes kasutatakse õppevormina ainesüsteemi.
I kooliastmes õpetatakse kohustuslikke õppeaineid vastavalt riiklikus õppekavas toodud tunnijaotusplaanile, s. h. I klassi nädalakoormus on 20 õppetundi; II klassi nädalakoormus on 23 õppetundi ja III klassi nädalakoormus on 25 õppetundi. A-võõrkeelena õpitakse alates III klassist inglise keelt 4 õppetundi nädalas.
Kooli suundumusi arvestades on lisatud 3tundi rütmikat ja 1tund loodusõpetust.

II kooliastmes õpitakse kohustuslikke õppeaineid vastavalt riiklikus õppekavas toodus tunnijaotusplaanile. 4. klassi nädalakoormus on 25 õppetundi; 5. klassi nädalakoormus on 28 õppetundi  ; 6. klassi nädalakoormus on 30 õppetundi. Alates 6. klassist õpitakse B-võõrkeelena vene keelt.
Kooli suundumusi arvestades on lisatud 2 tundi rütmikat ja 1 tund loodusõpetust.
III kooliastmes õpitakse kohustuslikke õppeaineid vastavalt riiklikus õppekavas toodud tunnijaotusplaanile. 7. klassi nädalakoormus on 30 õppetundi; 8. klassi nädalakoormus on 32 õppetundi; 9. klassi nädalakoormus on 34 nädalatundi. 9-ndas klassis lisandub arvutiõpetus.
Kooli suundumusi arvestades on lisatud 2 kehalise kasvatuse ja 1 bioloogiatund.
I ja II kooliastmes rakendatakse parandusõpet 8 õppetundi nädalas.   
Läbivate teemade käsitlemiseks kasutatakse lisaks ainealasele tööle klassivälist tegevust kooli ühisürituste ja ringitööde vormis.
Arvestuste ja kontrolltööde plaanid on ära toodud ainekavades.
 

6. Õppimise ja õpetamise käsitlus. Hindamise käsitlus ja kord.

*Õppeprotsessi käigus kujuneb õpilastel õpioskus ja –motivatsioon. Õpilased õpivad oma õppimist juhtima ja kavandama. Õpetaja roll muutub kooliastmeti teadmiste andjast  nõuandjaks ja suunajaks.
*Hindamise põhieesmärgiks on õpilaste motiveerimine ja hinnangu andmine tehtud tööle ning teabe andmine õppimise käigust.
*Hindamise kord  vastab kooli õppenõukogu poolt vastu võetud ühtsetele hindamispõhimõtetele. Numbriline hindamine algab I klassi  III õppeveerandist. Õppeineid, mille nädalakoormus on 1 õppetund, hinnatakse kokkuvõtvalt 2 korda aastas. Kokkuvõtva hinde asemel kirjutatakse tunnistusele X, kui õpilane on puudunud enam kui pooltest õppetundidest hinnataval perioodil. 8. klassi õpilase sooritavad ühe hindelise arvestustöö, mille hinne kantakse klassitunnistusele. Õpilaste klassist klassi üleviimise,   pikendatud õppetööle jätmise ning kooli lõpetamise otsustab  õppenõukogu otsusel.
 

7.  Kooli kodukord.

*Kooli tulles teretame kaaslasi, õpetajaid ja külalisi, sest tervitamine on viisaka inimese esmane tunnus.
*Üleriided ja jalatsid jätame garderoobi, ka nokatsi – mees ruumis mütsi ei kanna.
*Kooliriided on puhtad ja korralikud. Peame meeles: dressid kuuluvad võimlemistundi.
*Õppimine on koolis meie põhitöö. Kui oleme tundidest puudunud, peame iseseisvalt õpetaja või vanemate abiga järele õppima.
*Vahetundide ajal oleme koridoris (ilusa ilma korral õues), sest klass tahab tuulutamist ja puhkamist.
*Koridoris me ei torma ega lärma. Suhtleme rahulikult ja kuulame, mis teistel meile öelda on.
*Sööklas käitume kultuurselt, sest me tunneme lauakombeid ja teame puhtusenõudeid.
*Oleme täpsed ja sõnapidajad, ei hiline – sellega näitame lugupidamist kaasõpilaste ja õpetaja vastu.
*Me hoiame koolivara ja koolirõõmu – me oleme üks pere.

II KOOLI AINEKAVAD

Ainekavad on koolis õpetajate poolt välja töötatud ning köidetud klasside kaupa  toimikutesse. Ainekavade koostamist ja tähtaegset esitamist kontrollib õppealajuhataja.
Õpetajate kalendaarsed tööplaanid on koostatud ning köidetud ainekavadega ühte toimikusse.
 

III KOOLI RAAMATUKOGU

Tornimäe Põhikooli  raamatukogu on õpilastele ja õpetajatele avatud kogu koolipäeva. Põhiülesandeks on raamatute, õpikute, videomaterjali ja töövihikute inventariseerimine. Lugemissaali kasutatakse teatmeteoste ja ajakirjanduse lugemiseks kohapeal. Kooliraamatukogus viikse läbi  muusika- ning vajadusel ka kirjandustunde.
 

IV  KUTSEORIENTATSIOON

Kutseorientatsioon seisneb põhikoolis kutse-eelses ettevalmistuses, s.t. teadmiste ja oskuste andmises elus toimetulekuks, õpilastele eneseanalüüsi ja enesehinnanguoskuste ning suhtlemisoskuste andmises, maailmapildi avardamises.
Kutseorientatsiooni eesmärgid realiseeritakse nii ainetundide kui ka klassijuhatajatundide raames, lisaks huvialaringide töös. Vajadusel kasutatakse kutsenõustamisel psühholoogi abi.
 

V KLASSIJUHATAJATÖÖ

Klassijuhatajad koosatavad igal õppeaastal lähtuvalt kooli eesmärkidest ja õpilaskontingendi vajadustest klassijuhataja tööplaani, mis realiseeritakse klassijuhatajatundides, kooliüritustel ja klassiüritustel. Klassijuhatajatund toimub 1 kord nädalas. 

VI  KLASSIVÄLINE TEGEVUS

Klassivälise tegevuse eesmärgiks Tornimäe Põhikoolis on realiseerida kooli õppekasvatustöö eesmärke läbi õpilastele meelepärase ja kasuliku tegevuse. Tegevuse ülesanne on õpilaste vaba aja otstarbekas ja sihipärane sisustamine, õpilaste vaimne, füüsiline ja kultuuriline arendamine.
*Ringitööde eesmärgiks on teadmiste ja oskuste andmine ja arendamine
*Ainekuude ja -nädalate eesmärgiks on huvi äratamine aine vastu, õpilaste arendamine
*Traditsiooniliste ürituste eesmärk on kindlustada järjepidevus
*Õpilasaktiivi tegevuse eesmärgiks on vastutustunde arendamine, omaalgatuse ergutamine
*Maakondlikest üritustest osavõtt on stiimuliks paremate tulemuste saavutamisel.

Tornimäe Põhikoolis tegutsevad huviringid.

Arvutiring igale kooliastmele eraldi    
Loodussõprade ring     
Kodutütred     
Kunstiring vanemas astmes
Liikumisrühm igale kooliastmele eraldi   
Muusikaringid
Mudilaskoor
Näitering 
Globe
Spordiringid
 

VII  TÖÖ LASTEVANEMATEGA

Klasside lastevanemate koosolekud 1 kord aastas.
Kooli lastevanemate üldkoosolekud 1 kord aastas.
Koostöö kooli ja kodu vahel tagatakse sidepidamise abil telefoni või klassipäevikuga ning vajadusel kodude külastamisega.
Lastevanematele esinevad ja annavad nõu oma ala spetsialistid (psühholoog, kooliarst jt. vastavalt vajadusele).

2. Kooli kultuur

Kooli traditsioonilised üritused

1. esimese koolipäeva aktus 
2. klasside sügismatkad septembris
3. orienteerumismäng
4. spordipäevad kooliastmeti
5. õpetajate päeva tähistamine
6. mardilaat
7. värvinädal
8. kadrikarneval
9. jõulunädal ja jõulupidu
10. sõbrapäev
11. suusalaager
12. vabariigi iseseisvuspäeva tähistamine
13. vastlapäev
14. liikumispäev paaritul- ja näitemängude päev paarisaastal
15. naljapäev
16. jüriööjooks
17. emadepäevakontsert
18. kevadised spordipäevad kooliastmeti
19. lõpukell (“tutipäev”)
20. lõpupidu

Ülekoolilised üritused

Ainekuud:  september – loodusained
   november – emakeel
   jaanuar – reaalained
   mai – keskkonnakaitse
Tervisenädalad:          oktoobris ja aprillis

Koolisisene suhtlemine
Toimub suuliselt isiklikul tasandil, pedagoogilistel nõupidamistel, iganädalastel infotundidel, õppenõukogudes ja vajadusel kirjalikult läbi infotahvli või isikliku kirjavahetuse.

Kooliväline suhtlemine
Lapsevanemad  klassijuhatajad, direktsioon,   otsekontaktid
Vallavolikogu ja vallavalitsus   direktsioon,  otsekontaktid
EV HM ja Saare MV HO    direktsioon,  post, sidekanalid
Üldsus     koolitöötajad   otsekontaktid
valla ajaleht

Kooli sümboolika
Koolil on oma logo, mis töötati välja laste ideekonkursil valitud kavandite põhjal 1999/2000 õppeaastal. See kujutab muna, mis sümboliseerib mäge ja mida läbiva pliiatsi ots sümboliseerib torni sellel.
 

3.Õppevahendid

Kooli õppevahendeid on üritatud uuendada vastavalt võimalustele ja nõudmistele.
Hädapärased vahendid on olemas. Õppekirjanduse hulk vastab õppekavale. Viimastel aastatel on muretsetud kaasaegsemaid õppevahendeid: videofilme, CD- plaate, dataprojektor, arvutiprogramme ja muud.
Probleeme on õppevahendite täiendamise ja ajakohastamisega mahuga.
Kool peab jätkuvalt oma oluliseks ülesandeks kaasajastada õppetööks vajalik matriaaltehniline baas.

4. Õpilaste ja õpetajate töökohad

Õpetajate ja õpilaste  töökohad on töökaitseinspektsiooni poolt kontrollitud ja leitud nõuetega vastavuses olevat. Valgustatus töölaua pinnal on kõigis klassides vähemalt nõutud normidele vastav olnud. Kavas on kooliruumide valgustus moderniseerida lähiaastail toimuva elektrisüsteemi kapitaalremondi käigus.
Humanitaarabi korras Rootsist hangitud koolipingid on kõikides klassides laste kasvule vastavaks reguleeritavad ja toolid on erineva kõrgusega. Alates 2005/06 õppeaastast on kavas alustada koolimööbli väljavahetamisega klasshaaval.
Klassiruumid on valged ja temperatuur on normide piires. 
Kool peab jätkuvalt oma oluliseks ülesandeks luua lastele tervislikud ja nõuetele vastavad töötingimused.

5. Meetmed

 Ainekavade arendamine järjepidevalt
 Õppevahendite hankimine järjepidevalt
 

V  ÕPETAJAD 

1.Pedagoogilise kaadri üldiseloomustus
Koolis töötab16 pedagoogi. Neist 13 on tööl tähtajatu ja 3 õpetajat töötavad tähtajalise töölepingu alusel. Kõik õpetajate ametikohad koolis on täidetud.
Õpetajaskonnast 13 on naised, mehi on 3. Vanusegrupiti jaotuvad nad:
20 – 29   2
30 – 45    7
46 - 60   5  
üle   60   2

Tabelist nähtub, et suurem osa õpetajaid on oma parimas loomeeas tõelised Tornimäe kooli patrioodid, mis annab koolile kindluse kavandada kõrgeid eesmärke tulevikuks.

Kõrgharidus on 14, kesk-eriharidus on 1 õpetajal ja keskharidus 1-l õpetajal
Pedagoogi ametijärk on omistatud 14 ja noorempedagoogi ametijärk 2 õpetajale, kvalifikatsioonita õpetajaid 2. 
Tähtajalise lepinguga, kuni erialaspetsialisti leidmiseni on tööle võetud 2 keskharidusega õpetajat.

2.Õpetaja roll
Õpetaja roll nii tänapäevases koolis üldse kui ka Tornimäe koolis on muutumas. Pelgalt teadmisi jagavast ja omandatud teadmiste taset kontrollivast õpetajast enam ei piisa. Õpetajast peab kujunema ajapikku õppeprotsessi juhendaja, kes suudaks lastes huvi äratada oma aine vastu ja aitaks neil ise leida vastuseid püstitatud küsimustele. Kooli õppekava koostamisel ja hindamise süsteemi kujundamisel ongi silmas peetud neid eesmärke.
Õpetaja kui avaliku elu tegelase roll väikeses maakohas on samuti oluline. Mitmed Tornimäe kooli õpetajad on aktiivsed ka väljaspool kooli – nad võtavad osa valla kultuuri – ja sporditööst. Vallavolikogu 11 –st liikmest on 2 Tornimäe kooli õpetajat.

3.Õpetaja koormuse prognoos
Kooliõpilaste arv lähiaastail jääb ühte suurusjärku, seetõttu suuremaid muutusi õpetajate tunnikoormuses ette näha ei ole. Vastavalt kokkuleppele vallavalitsusega ei avata Tornimäe koolis üle 1 liitklassi. Riiklikust finantseerimisest puudujäävad vahendid katab vallavalitsus.

4.Meetmed
Õpetajatepoolne huvi enesetäienduse vastu on suur. End täiendatakse lühikestel ja pikkadel kursustel. Osavõttu koolitustest limiteerivad rahalised võimalused.
Õpetajate täiendkoolitus on korraldatud kooli vajadustest lähtuva koolitusplaani alusel. Õpetajate enesetäiendamiseks osalevad pedagoogid maakonnas ning vabariigis korraldatavatel kursustel ja seminaridel.
Kool peab jätkuvalt oma oluliseks ülesandeks pedagoogilise personali koolitamist.

VI Juhtimine ja personal

1.Kooli juhtimine

Kool juhindub oma tegevuses EV HM  ja teistest normatiivaktidest. Koolitöö juhtimine toimub kollegiaalsetel alustel demokraatiaprintsiipidest lähtudes.
 
Hoolekogu
Juhtimisele laiema pinna andmiseks on valitud Tornimäe Põhikooli 7-liikmeline hoolekogu, kuhu on kaasatud lapsevanemad ja üldsuse esindajad. Hoolekogu peab oma koosolekuid vastavalt oma tööplaanile, kuid mitte harvemini kui 2 korda aastas. Hoolekogu otsused on kohustuslikud kooli juhtkonnale.
Hoolekogu töös oli viimastel aastatel palju probleeme. Lastevanemate koosolekul valitud koosseis oli passiivne ja abi kooli hoolekogust polnud. 2005.a. veebruaris valitud uus koosseis annab lootust, et Tornimäe kooli hoolekogu hakkab täitma oma ülesandeid paremini.

 Juhtkond
Kooli juhtkonna moodustavad direktor, õppealajuhataja ja huvijuht.

Vallavolikogu
Pöide vallavolikogu on kõrgeim võim vallas, tema määrused ja otsused reglementeerivad koolieluga seotud valdkondi seaduses ettenähtud pädevuse piires. Vallavolikogusse on valitud 2 pedagoogi.
 

2.Personal

Kooli personali moodustavad 22 inimest. 17 pedagoogi kõrval töötab koolis 5 inimest majandusalal.

3.Suhtekorraldus

Lapsevanemad  klassijuhatajad, direktsioon,   otsekontaktid
Vallavolikogu ja vallavalitsus   direktsioon,  otsekontaktid
EV HM ja Saare MV HO   direktsioon,  post, sidekanalid,   otsekontaktid
 

VII  Hooned ja rajatised

Koolimaja hoone on käigus alates 1963-ndast aastast , tehtud on 3 kapitaalremonti: ühe käigus vähendati akende pindala, sest maja kütmisega tekkis probleeme. Teine suurem remont oli 1995-ndal aastal, kui paigaldati uus katus, vahetati välja keskküttetorustik ja paigaldati uued katlad. Kolmandal renoveerimistööde ja uusehituste perioodil aastatel 2000 - 2004  renoveeriti kooli söökla, klassiruumid, koridor, tualettruumid, ehitati garderoob, aula, ramp ja BMX rada.
Koolimaja garaazh on ehitatud paar aastat varem kui koolimaja ja on praegusel hetkel osaliselt kasutusel  poiste tööõpetuse ruumina, materjali laona ja kehalise kasvatuse vahendite hoiustamise kohana. Peale selle on seal veel ruumid majahoidja ja platsmeistri kasutada olevale tehnikale.

Spordiväljak on varustatud kõige hädavajalikuga kooli kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks, jooksurada on kummikattega, palliplatsid samuti. On olemas kaugushüppekast kummirajaga ja kuulitõuke sektor.
 

2. Meetmed

Viimase 5 aastaga on koolihoonet päris tublisti uuendatud. Selleks on vald võtnud mitmeid laene ja kool leidnud võimaluse hankida valitsuselt vahendite  otseeraldis. Lähiaastail on kavas uuendustöid jätkata: plaanis on remontida poiste tööõpetuse klass, 2. korruse koridor, vahetada välja kõik aknad, ehitada ventilatsioonisüsteem, soojustada ja katta dekoratiivplaadiga kooli fassaad ning ehitada taastuvküttel töötav uus katlamaja.

Kooli spordiväljaku korrashoiu eest vastutab kehalise kasvatuse õpetaja ja platsimeister, kes ka vahendite uuendamise eest on hoolt kandnud.
Koolimaja territooriumi ja rajatud parki hoiavad korras õpilased vastavalt plaanile.
 

VIII Kooli missioon

Tornimäe Põhikool 
*aitab kujuneda isiksustel, kes hoiavad loodust ja oma tervist, kes elus toime tulevad ja tegutsevad isamaaarmastuse ning keskkonnasäästlikkuse vaimus,
*annab oma õpilastele konkurentsivõimelise ja kaasaegse põhihariduse.
Selleks Tornimäe Põhikool
*täiustab kooli eripära arvestavat  õppekava,
*loob koolitööks vajalikud kaasaegsed tingimused.
 

IX Arengukava etapid
 
2004/2005
1.Õppekasvatustöö

õppekava täpsustamine,
õpilasaktiivi tugevdamine,
klassijuhatajate osa tugevdamine kasvatustöös,
klassivälise tegevuse korrigeerimine,
logopeedilise abi võimaldamine,
lastevanematega tehtava töö tõhustamine,
pedagoogilise personali koolitamine,
suvelaagrite korraldamine.

2.Terviseksvatustöö

 terviseõpetuse tõhustamine,
 tervislike eluviiside mõttelaadi kujundamine igapäevanormiks,
 terviseürituste jätkuv korraldamine,
 koolitoidu kvaliteedi parandamine,
 psühholoogilise abi kättesaadavuse suurendamine.
Osavõtt Eesti ja Euroopa Tervistedendavate Koolide võrgustiku tööst.
Projektitöö jätkamine

3.Majandustegevus

 kokkuhoiukorra ülevaatamine,
 koolisöökla ja poiste tööõpetuse klassi renoveerimine,
 klassiruumi kohandamine dataprojektori kasutuselevõtuks
 uue katlamaja projekteerimine, projekti koostamine,
 rambile varikatuse ehitamine.
 

2005/2006

1.Õppekasvatustöö

loodusainete õpetamise jätkamine valikainetundides,
 koolivälise töö tihedam sidumine kooli tegevuse eesmärkidega,
 IT laialdasem rakendamine õppeprotsessis,
õpetajate täiendav koolitamine arvuti- ja demovõimaluste laialdaseks kasutuselevõtuks,
õpilasomavalitsuse kaasamine kooliprobleemide lahendamisele,
pedagoogilise personali jätkuv erialane koolitamine,
suviste looduslaagrite korraldamine,
piiriülese koostöö katsetamine Rootsi koolidega,
arenguvestluste sisseviimine koolitöösse,
 uue keemia- ja emakeeleõpetaja leidmine.

2.Terviseksvatustöö

 kooli meditsiinilise teenindamise parandamine,
 tervislike eluviiside harjumuste kasvatamine,
 lastevanemate tervisekasvatuslike teadmiste tõstmine,
 psühholoogilise abi tagamine,
 tervistavate ürituste korraldamine,
 Osavõtt Eesti ja Euroopa Tervistedendavate Koolide võrgustiku tegevusest,
 Projektitöö.

3.Majandustegevus

 söögisaali remont,
 kooli 2. korruse koridori renoveerimine,
 taastuvenergial töötava katlamaja ehitamine

2006/2007
1.Õppekasvatustöö

 õppekava jätkuv täiustamine,
 jätkuv keskkonna- ja tervisealane tegevus,
 rühma- ja uurimustööde osakaalu suurendamine õppetöös,
 õpilaste hindamissüsteemi kaasajastamine,
 õpilasomavalitsuse osakaalu suurendamine koolielus,
 IT laialdasem rakendamine koolitöös,
koostööprojektide arendamine Rootsi koolidega,
arenguvestluste läbiviimine,
pedagoogilise personali koolitamine.

2.Terviseksvatustöö
 
 tervislike eluviiside kasvatamise arendamine,
    lastevanemate tervisekasvatusalane koolitamine,
     tervistavate ürituste jätkuv korraldamine,
psühholoogilise abi tagamine,
osavõtt Eesti ja Euroopa Tervistedendavate Koolide võrgustiku tegevusest,
    projektitöö.

3.Majandustegevus

kokkuhoiukorra süvendamine
koolihoone lõunakülje soojustamine, akende väljavahetamine,
ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine.
 

2007/2008
1.Õppekasvatustöö

õppekava ülevaatamine,
huvi äratamine loodusainete vastu kõigis kooliastmetes,
individuaalsete uurimustööde, rühmatööde ja IT laialdane rakendamine,
õpetajaskonna ja õpilasomavalitsuse kaasaamine uue arengukava analüüsil,
õpetaja rolli muutumine,
õpilaste teadmiste hindamise aluste ülevaatamine,
pedagoogilise personali jätkuv koolitamine,
arenguvestluste läbiviimine,
suvelaagrite korraldamine.

2.Terviseksvatustöö

 kooli kujunemine maakonna tervistedendavaks pilootkooliks,
 töösoleva arengukava tervisekasvatustöö analüüs,
 õpilaste tervistsäästva käitumise muutmine harjumuspäraseks,
osavõtt Eesti ja Euroopa Tervistedendavate Koolide võrgustiku tegevusest,
 projektitöö.

3.Majandustegevus

 energiasäästlikkuse suurendamine,
 koolihoone põhjakülje soojustamine, akende väljavahetamine.
 

X  Kokkuvõte
 Arengukava realiseerimisel on ette näha võimalikke takistusi.
Kavandatav haldusreform võib viia väikesed maakoolid raskesse ja ettearvamatusse seisu.
Ka haldusreform võib mõjutada hariduspoliitilisi otsuseid maakonnas sedavõrd, et kogu terviklikult planeeritu jääbki vaid ilusaks unistuseks paberil.
Kui arengukava finantseerimiseks ei suudeta leida vajalikul määral vahendeid, 
siis võib ta osaliselt või täielikult jääda realiseerimata.
Kui sündivus vallas järsult väheneb või noored pered on sunnitud töö otsingul  
elupaika vahetama, siis osutuvad tehtud pingutused mõttetuks.

Arengukava realiseerumise korral kindlustub Tornimäe Põhikooli asend maakonna haridusmaastikul tugeva ja omanäolise väikekoolina, milles õppimise või õpetamise üle võivad uhkust tunda nii koolilapsed kui –õpetajad.