TÖÖSISEKORRAEESKIRJAD

TORNIMÄE PÕHIKOOL

Töölepinguseaduse § 43 alusel kooskõlastatud Saaremaa Inspektsioonis.

SISUKORD

I. ÜLDSÄTTED
II. TÖÖTAJATE TÖÖLE VÖTMISE JA VABASTAMISE KORD
III. TÖÖAEG
IV. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMISE KORD
V. ÖPPETUNDIDE KÜLASTAMINE
VI. ÖPETAJATE KORRAPIDAMINE KOOLIS
VII. PUHKUS
VIII. TÖÖTASU MAKSMISE KORD
IX.  TÖÖLÄHETUSED JA TÄIENDUSKOOLITUS
X.  TÖÖTAJATE ERGUTAMINE, STIMULEERIMINE
XI. TÖÖKOHUSTUSTE RIKKUMISED
XII. MATERIAALNE VASTUTUS JA OMANDIKAITSE
XIII. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NING ELEKTRI- JA TULEOHUTUSE ÜLDJUHIS
XIV. POOLTE VASTASTIKUSED KOHUSTUSED
XV. TÖÖKULTUUR
XVI. LÖPPSÄTTED
 

I  ÜLDSÄTTED
1.Töösisekord määrab kindlaks tööandja Tornimäe Põhikooli ja töötajate  käitumisreeglid töösuhetes ning on kohustuslik kõigi töötajate jaoks. Töösisekorraeeskirjade eesmärgiks on tagada töötajatele vajalikud tingimused tööülesannete täitmiseks ning määrata kindlaks töötajate kohustused ja õigused.
2. Kooli töötajad jagunevad pedagoogideks (õpetajad, pikapäevarühma kasvataja, ringijuhid, huvijuht, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, direktor) ja muudeks töötajateks.
3. Kooli juhtkonda kuuluvad direktor, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal ning huvijuht.
4. Direktori äraolekul asendab teda direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Muul juhul määratakse asendaja direktori käskkirjaga.
5. Kõik töösisekorraeeskirjadega seotud küsimused lahendab tööandja talle antud õiguste piires ja vastavuses kehtiva seadusandlusega.
6. Kooli töö õiguslikuks aluseks on EV Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.
7. Kooli töötajate ametikohustused kehtestatakse nendega sõlmitud töölepingutes ja ametijuhendites ning nende muutmine ja täiendamine toimub vastavalt EV Töölepinguseadusele.
8.  Tööandja tagab töötajatele võimaluse igal ajal tutvuda töösisekorraeeskirjadega.
9. Materiaalselt vastutavad töötajad on kohustatud töölepingu peatumisel, muutmisel või lõppemisel tööandjale üle andma kõik kaubalis-materiaalsed ja rahalised väärtused tööandja poolt kindlaks määratud tähtajaks.
10. Tööandja tutvustab töösisekorraeeskirju, samuti nende muudatusi ja täiendusi igale töötajale eraldi allkirja vastu.
11. Õpilaste üldised käitumisnormid koolis on reguleeritud õpilasreeglitega.
 

II  TÖÖTAJATE TÖÖLE VÖTMISE JA VABASTAMISE KORD

1. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe. Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud.

2.  Töötajaga töölepingu sõlmimiseks nõuab tööandja järgmiste dokumentide esitamist:

• isikut tõendav dokument;
• tööraamat;
• tunnistus (diplom) vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta;
• tervisetõend

3. Tööle võtmisel on keelatud nõuda dokumente, mida ei ole ette nähtud seaduse või vabariigi valitsuse määrusega.

4. Tööle võtmisel tööandja tutvustab töötajat temale antava tööga ning palgatingimustega, selgitab talle tema õigusi ja kohustusi, tutvustab teda töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendiga ning muude tööks vajalike dokumentidega.

5. Töölevõtmisel tutvustatakse töötajale tuleohutuse ning töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju.

6. Töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlaksmääramiseks võib töölepingus ette näha katseaja kuni 4 kuud.

7. Katseaja kestel on tööandjal õigus tööleping lõpetada, teatades sellest töötajale kirjalikult hiljemalt töölepingu lõpetamise päeval, kaasa arvatud katseaja viimane päev.

8. Katseaja kestel on töötajal õigus tööleping lõpetada, teatades sellest tööandjale kirjalikult vähemalt 3 kalendripäeva ette.

9. Tööleping lõpeb:

• poolte kokkuleppel;
• tähtaja möödumisel;
• töötaja algatusel;
• tööandja algatusel;
• kolmandate isikute nõudmisel;
• pooltest sõltumatutel asjaoludel.

10. Töölepingu lõpetamise päevaks on töötaja tööloleku viimane päev, kui seadusega ei nähta ette teisiti. Tööandja on kohustatud tagastama töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval.

11. Hiljemalt töölepingu lõpetamise päeval on töötaja kohustatud tagastama tööandjale kõik tema valduses olevad töövahendid ning muud materiaalsed väärtused, samuti andma üle kogu tema valduses oleva tööalase dokumentatsiooni.

 

III  TÖÖAEG

1. Tööaeg on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel on töötaja kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.

2. Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Pedagoogidel on üldtööaeg 35 tundi nädalas. Kui töötingimuste tõttu pole võimalik kinni pidada tööpäeva või töönädala üldisest normist on lubatud kohaldada tööaja summeeritud arvestust. Tööaja summeeritud arvestuse korral koostab tööandja tööajakava kogu arvestusperioodi kohta ja teeb selle teatavaks töötajatele vähemalt viis päeva enne arvestusperioodi algust.

3. Töötajal on vähemalt kaks üksteisele järgnevat puhkepäeva nädalas.

4. Töötaja puhkeaja hulka kuuluvad järgmised rahvus- ja riigipühad:

•  24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
• 1. jaanuar - uusaasta;
•  suur reede;
•  ülestõusmispühade 1. püha;
• 1. mai - kevadepüha;
•  nelipühade 1. püha;
• 23. juuni - võidupüha;
• 24. juuni - jaanipäev;
• 20. august – taasiseseisvumispäev;
• 24. detsember - jõululaupäev
• 25. detsember - esimene jõulupüha;
• 26. detsember - teine jõulupüha.

5. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.

6. Töötaja sunnitud töölt puudumisel (haigus, jm. põhjused) on ta kohustatud esmasel võimalusel sellest teatama tööandjale.

7. Tööaja hulka arvatakse töö juurest ärakäimine:

• arsti juurde, kui see on vältimatult vajalik;
• perekonnaliikmete (abikaasa, lapsed, õed, vennad, ning tema abikaasa vanemad) ootamatu haigestumise puhul;
• õnnetusjuhtumi, perekonnaliikme surma korral ning muudel ettenägematutel asjaoludel. ( 5 tööpäeva )

8. Töölt ärakäimiseks annab loa kooli direktor või tema asendaja.

9. Oma isiklike asjade korrastamine, samuti arsti juures käimine toimub töötaja omast ajast.

10. Tööandjat informeerides üks tööpäev ette on töötajal õigus töövõimetusleheta puududa töölt tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase lapse hooldamiseks kolm päeva kalendriaastas, mille eest hüvitist ei maksta.

11. Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi.

12. Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel, välja arvatud vääramatu jõu korral on töötaja kohustatud täitma tööandja korraldusi teha ületunnitööd, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamatult.

13. Tööandja peab ületunnitöö arvestust iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta eraldi.

14. Pedagoogide töökoormuse määramisel lähtutakse kooli õppekavast, kusjuures õppetundide arv tarifitseeritakse igaks õppeaastaks eraldi. Töökoormus võib muutuda õppeaasta jooksul.

15. Õppepäevade arvu ja koolivaheajad õppeaastas kehtestab haridus- ja teadusminister oma määrusega.

16. Õpetajate tööaja määramise aluseks on koolis kehtiv tunniplaan.

17. Õppetöö algab kell 9.00 ja õppetunni pikkus on 45 min.

18. Õppetundide vaheajad on vähemalt 10 min.

19. Einestamine tööpäeva jooksul toimub kahes vahetuses selleks ettenähtud söögivahetundide ajal.

20. Iga muudatus tunniplaanis peab olema õigeaegselt õpetajale teatavaks tehtud direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal poolt.

21. Tööpäeva algus on kell 8.45, kui töötaja töölepingus ei ole sätestatud teisiti.

22. Lõunasöögiks on aega 20 minutit.

23. Täiskohaga töötava pedagoogi (v.a. direktori, tema asetäitja ja huvijuhi) üldtööaeg on 35 tundi nädalas ja tööpäeva lõpp kell 16.05

24. Pedagoogi üldtööaja sisse kuuluvateks tegevusteks on:

• talle tarifitseeritud õppetundide ettevalmistamine ja andmine;
• osalemine õppenõukogu koosolekutel, töötajate nõupidamistel ja ülekoolilistel üritustel;
• konsultatsioonide läbiviimine ja korrapidamise teostamine vastavalt kehtestatud graafikule;
• õppe- ja kasvatustööd puudutava dokumentatsiooni täitmine;
• juhatatava klassiga ürituste organiseerimine ja läbiviimine;
• talle kinnitatud õpperuumi korrastamine;
• enesetäiendamine ja muud kooli juhtkonna poolt antud korraldused, mis vastavad kooli huvidele.

25. Õppetöövaheajad (v.a. riiklikud pühad), mis ei ühti iga-aastase puhkusega, kuuluvad tööaja sisse. Kooli juhtkond võib neil päevadel anda õpetajale ülesandeid kestvusega vastavalt tema keskmisele päevakoormusele.

 

IV  TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMISE KORD

1. Kooli õppekasvatustööd juhib direktor koos huvijuhi ja direktori asetäitjaga õppe- ja kasvatustöö alal.

2. Algklasside õpetajatele ja aineõpetajatele ning pikapäevarühma kasvatajale annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist vahetult direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal.
3. Ringijuhtide tööd suunab ja kontrollib vahetult kooli huvijuht.

4. Kooli muudele töötajatele (v.a. sekretär) annab otseselt töökorraldusi ja kontrollib nende täitmist majandusjuhataja.

5.Direktoril on õigus nõuda kooli majandusjuhatajalt aruandlust kooli materiaalsete ja finantsiliste vahendite otstarbeka kasutamise kohta.

6. Kooli üldistest huvidest lähtudes võib direktor anda tööülesandeid kõikidele kooli töötajatele, kui need ei ole vastuolus töötaja väljaõppe ja tööülesannetega.

7. Kõikidel kooli töötajatel on õigus teha ettepanekuid talle otseselt tööülesandeid andvatele isikutele ja kooli juhtkonnale kooli töökorralduse paremaks muutmiseks.

 

V.  ÖPPETUNDIDE KÜLASTAMINE

1. Kõrvalised isikud võivad õppetunnis viibida ainult kooli direktori loal.

2. Õppetunnis on kontrollimise eesmärgil sellest etteteatamise korral lubatud viibida ainult direktoril, tema asetäitjal õppe- ja kasvatustöö alal ning haridusameti töötajal.
3. Õppetunnis ei ole kellelgi õigus teha õpetajale märkusi tema töö suhtes.

 

VI  ÖPETAJATE KORRAPIDAMINE KOOLIS

1. Korrapidaja-õpetajana töötamise sageduse määrab ära õpetaja nädalakoormus ning korrapidamine toimub vastavalt graafikule.
2. Korrapidaja-õpetaja asub oma ülesandeid täitma 15 min. enne tundide algust, kontrollides õpilastel siseruumides vahetusjalatsite kandmist.
3. Korrapidaja-õpetaja kontrollib päeva lõpul akende ja veekraanide suletust.
4. Vahetunni ajal viibib korrapidaja-õpetaja tööpostil pidevalt. Lahkumise korral muretseb ta endale asendaja.
5. Korrapidaja-õpetaja jälgib ja suunab õpilaste käitumist, jälgib koridori puhtust ja korda. Vajadusel informeerib kooli juhtkonda puudustest, riketest, avariidest jne.
6. Korrapidajaõpetaja kindlustab sööklas korra.
7. Päeva lõpus võtab korrapidaja-õpetaja vastu ruumid korrapidajatelt õpilastelt ning fikseerib ruumide korrasoleku.
8. Puuduva korrapidaja-õpetaja asendajaks määratakse töölolev õpetaja.

 

VII  PUHKUS

1. Iga aastane korraline puhkus kooli töötajatele määratakse puhkusegraafiku alusel ja üldjuhul on see suvekuudel.

2. Puhkuse pikkuse määravad ära EV seadusandlikud aktid.

 

VIII  TÖÖTASU MAKSMISE KORD

1. Kooli töötajatele töötasu maksmisel arvestatakse Pöide Vallavolikogu poolt kinnitatud palgamaksmise alustega.
2. Lisatasude suurus määratakse töölepinguga või direktori käskkirjaga.
3. Töötasu maksmine võib toimuda sularahas või ülekandega töötaja pangaarvele. Palga töötaja pangaarvele ülekandmiseks on vajalik töötaja kirjalik avaldus.
4. Töötasu sularahas maksmise kohaks on Pöide Vallavalitsus.
5. Töötajale on tema isikliku avalduse alusel võimalik üks kord kuus maksta avanssi.
6. Töötasu kättesaamine või pangaülekanne toimub kuu eelviimasel tööpäeval.
7. Kui kuu viimane päev langeb kokku puhkepäevaga, siis makstakse töötasu välja sellele kuupäevale eelneval tööpäeval.
8. Juhul, kui töötasu pole võimalik rahapuudusel maksta, tuleb töötajaid sellest informeerida 3 päeva enne palgapäeva.
9. Puhkusetasu tuleb välja maksta hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minekut.
10. Töötasude arvestamise eest vastutab kooli direktor.
11. Koolidirektori ametipalga määrab Pöide Vallavalitsus vastavalt EV poolt kehtestatud korrale.

 

IX  TÖÖLÄHETUSED JA TÄIENDUSKOOLITUS
1. Direktoril on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole kooli mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks ja töötaja on kohustatud minema niisugusesse töölähetusse. Poolte kokkuleppel võib töölähetus kesta kauem.
2. Tööandja on kohustatud maksma töötajale töölähetuse aja eest päevaraha, ööbimisraha ja sõiduraha vastavalt kehtivale seadusele.
3. Täienduskoolitusele minemiseks avaldab töötaja soovi kirjalikult või suuliselt ja kooli juhtkonna loal osaleb koolitusel. Täienduskoolitus võib toimuda tööandja või töötaja enda kulul.
4. Taseme- ja täiendkoolituses osalemiseks toimub töötajale õppepuhkuse andmine ja töötasu maksmine vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.
5. Täiendkoolitusele minekuks, mis ei ole kooli huvides, avaldab töötaja soovi kirjalikult, milles näitab ära asendused ja direktori loal osaleb koolitusel. Kõik koolitusega seotud kulud (ka asendustasude maksmine) on töötaja enda kanda.
6. Töötaja, kes soovib minna täienduskoolitusele, töölähetusse või soovib oma õpilastega osaleda võistlustel, ülevaatustel, konkurssidel, olümpiaadidel jms. lepib õppealajuhatajaga eelnevalt kokku tundide asendamise.
7. Töölähetuselt tagasi saabunud töötaja esitab kolme päeva jooksul direktorile kirjaliku komandeeringu aruande.

 

X.  TÖÖTAJATE ERGUTAMINE, STIMULEERIMINE

1. Heatasemelise töö eest võib töötajatele avaldada tunnustust järgmiselt:

• *  tänu (vallalehes);
  *  kiitus (käskkirjana);
  *  rahaline preemia;
  *  hinnaline kingitus;
  *  „Aasta Õpetaja“ kandidaadiks esitamine;
  *  valla teenetemärgi andmine

2. Tunnustuse andmisel on igal tunnustusel oma statuut:

• *  tänu -  ühekordse eeskujuliku tööülesande täitmise eest
  *  kiitus – antakse ühekordse eeskujuliku tööülesande täitmise eest või pikemaajalise heatasemelise töötamise eest;
  *  rahaline preemia – antakse pikemaajalise eeskujuliku töötamise eest, eriti heatasemelise ühe- või mitmekordse tegevuse eest kooli heaks;
  *  hinnaline kingitus – antakse kooli tähtpäevadel teenekatele  kooli arengusse suure panuse andnud töötajatele;
  *  “Aasta Õpetaja” kandidaadiks esitamine – aasta parimale õpetajale, kelle valivad direktsiooni liikmed, õpilasomavalitsus ja hoolekogu;
  *  valla teenetemärk – antakse eriti eduka pikemaajalise töötamise eest, eriti väljaspaistva tegevuse eest kooli heaks.

3.  Kooli töötajatel on õigus eelneval kokkuleppel tasuta kasutada kooli ruume isiklikuks otstarbeks.

 

XI  TÖÖKOHUSTUSTE RIKKUMISED

1. Töölt kõrvaldamise kord
Tööandja ei luba tööle või kõrvaldab selleks päevaks töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja. Töötajale ei maksta tasu aja eest, mil ta oli töölt kõrvaldatud ülalnimetatud põhjustel.

2. Jämedad töökohustuste rikkumised
Jämedad töökohustuste rikkumised võivad olla:

• tööl joobes viibimine;
• tööle hilinemine või töölt varem lahkumine ilma tööandjalt selleks eelnevalt luba saamata;
• omavoliliselt töölt puudumine;
• tööandjale, kaastöötajatele, õpilastele materiaalse kahju tekitamine;
• ohutusjuhendite ja töösisekorraeeskirjade nõuete eiramine;
• töötajapoolne töökohustuste tahtlik või nõuetekohane täitmatajätmine;
• objekti jätmine järelevalveta, kui see oli töötaja töökohustuseks;

Eelpool nimetatu loetakse jämedaks töökohustuste rikkumiseks ja tööandjal on õigus nende rikkumiste korral töötajaga tööleping lõpetada vastavalt EV Töölepingu seaduse § 86 p.6 alusel, lähtuvalt EV Töölepingu seaduse § 103 lg.2-st.

3. Distsiplinaarsüüteod
Distsiplinaarsüütegu on töötaja süüline õigusvastane tegevus või tegevusetus, mis väljendub tööalaste kohustuste täitmatajätmises või mittenõuetekohases täitmises.

Distsiplinaarsüüteod on :

• töölepingu seaduse § 48 ja 50 nimetatud kohustuste töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine;
• töölepingu seaduse § 104 2 lõikes nimetatud süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse.

4. Distsiplinaarkaristused
Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemisest, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub.

Distsiplinaarkaristus määratakse direktori käskkirjaga ja tehakse töötajale allkirja vastu teatavaks.

Distsiplinaarkaristus on:

• noomitus; 
• palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle 10-ne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva;
• töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse § 86 punktide 6-7 alusel.

Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui töötajale ei ole ühe aasta jooksul, arvates karistuse määramise päevast, määratud uut distsiplinaarkaristust.

 

XII  MATERIAALNE VASTUTUS JA OMANDIKAITSE

1. Kõik kooli töötajad on kohustatud kasutama ja hoidma kooli vara säästlikult.

2. Kõikidest vara kadumistest, riketest, purunemistest, samuti vee, kütte- ja elektrivõrgu riketest tuleb viivitamatult teatada kooli juhtkonnale ja majandusjuhatajale.
3. Välja laenatud koolivarustuse eest vastutab varustuse väljastanud koolitöötaja.

 

XIII  TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NING ELEKTRI- JA TULEOHUTUSE ÜLDJUHIS

1. Tööohutuse ja töötervishoiu eeskirjade tutvustajaks on kooli direktor.

2. Tööohutuse ja töötervishoiu alast järelvalvet organiseerivad koolis veel:

• käsitööõpetajad - tütarlaste ja poeglaste käsitöökabinetid;
• majandusjuhataja - õpperuumide seadmestik, vee-, elektri- ja küttevõrgud;
• kehalise kasvatuse õpetaja - spordisaal ja staadion.

3. Poiste käsitöö õpetaja ja kehalise kasvatuse õpetaja peavad vajaduse korral olema võimelised andma kvaliteetset esmaabi kannatanule.

4. Kooli direktor peab võimaldama esmaabialase väljaõppe eelmises punktis nimetatud õpetajatele.

5. Sisekorra eeskirjade tutvustamine ja tööohutusnõuete sissejuhatav juhendamine toimub töölepingu sõlmimisel ja perioodiliselt l kord aastas ja seda teostab kooli direktor.

6. Kõik töötajad on kohustatud andma esmaabi koolis õnnetusjuhtumil vigastatud õpilasele või töökaaslasele.

7. Esmaabikapi varustuse eest vastutab majandusjuhataja.

8. Õpetajad, kasvatajad ja matkagrupi juhid peavad enne õpilastega väljasõitu või matkamist juhendama õpilasi ohutuseeskirjadest.

9. Raskemate õnnetusjuhtumite korral tuleb kutsuda arst (velsker) või leida võimalus kannatanu toimetamiseks lähimasse haiglasse või ambulatooriumisse. Õnnetusjuhtumitest tuleb koheselt informeerida kooli juhtkonda.

10. Kõik kooli õpilased ja töötajad peavad jälgima elektri- ja tuleohutuseeskirju.

11. Elektri- ja tuleohutuseeskirju tutvustavad töötajatele direktor ja majandusjuhataja, õpilastele aga klassijuhatajad.

12. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajaid.

13. Kõik paiksed elektriajamiga seadmed peavad olema maandatud.

14. Töötajatel, kes ei oma vastavat kvalifikatsiooni, on keelatud:

• avada elektrikilpide uksi;
• kõrvaldada elektriseadmetelt kaitsekatteid;
• asuda ise rikkeid kõrvaldama;
• teha ümberlülitusi elektrikilpides.

15. Tuleohu või tulekahju korral tuleb teatada Päästeteenistusele telefonil 112. Helistamisel tuleb öelda oma nimi, sündmuskoha aadress ja mis põleb. Kuni tuletõrje kohalejõudmiseni tagada inimeste ohutus ja asuda tule kustutamisele esmaste tulekustutusvahenditega (kustutid, vesi, liiv jms.); informeerida juhtunust tööandjat.

16. Rangelt on keelatud:

• hoida ruumis lahtisi anumaid kergestisüttivate vedelikega immutatud kaltse.

17. Tööpäeva lõpul peab tuled kustutama kõikides ruumides. Viimasena ruumist lahkuja kontrollib, et oleks välja lülitatud kõik elektriseadmed (v.a. seadmed, mille ekspluatatsioonieeskirjades on ette nähtud teisiti).

18. Tulekaitse- ja kustutusvahendite olemasolu ja korrasoleku eest vastutab kooli majandusjuhataja.

19. Koolis peavad olema nõuetekohaselt asetatud evakuatsiooniplaanid
 

XIV  POOLTE VASTASTIKUSED KOHUSTUSED
1. Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud:

• täitma töölepingu tingimusi;
• täitma töösisekorra-, töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid;
• hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate poolte vara;
• olema teineteise suhtes viisakad, mitte kahjustama teise poole huve;
• täitma seadustes ja haldusaktides ettenähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi.

2. Tööandja on kohustatud:

• kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi;
• maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses;
• andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;
• kindlustama ohutud töötingimused ja EV seadustega nõutud olmetingimused;
• tutvustama tööle võtmisel, samuti töötamise ajal töötajale töösisekorra-, töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid;
• rakendama vajalikud abinõud tööliste ja teenistujate töövigastuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks, töötajate tervise kaitseks andma seadusandlusega ettenähtud juhtudel õigeaegselt soodustusi ja kompensatsioone seoses tervist kahjustavate töötingimustega;
• korraldama töötajate tervise kontrollimise;
• võimaldama töötajatele tööalase kvalifikatsiooni tõstmise vastavalt vajadusele;
• viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitab välja töökeskkonna ohuteguri, mõõdab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mõju töötajate tervisele;
• töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;
• teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;
• määrab esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe;
• tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse;
• tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajatele;
• täitma seaduses, haldusaktis ning töölepingus ettenähtud muid kohustusi.

3. Töötaja on kohustatud:

• tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust;
• täitma töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast;
• õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi;
• hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel töökohustuste täitmist või kahjustavad nende ja kolmandate isikute vara;
• tööandja vara rikkumisel, puudujäägi tekitamisel hüvitab kahju;
• hoidma korras ja puhta oma töökoha, seadmed, töövahendid;
• kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
• pidama puhtust ja korda kooli territooriumil;
• järgima materiaalsete väärtuste ja dokumentide hoidmise korda;
• täitma seaduses, haldusaktis ning töölepingus ettenähtud muid kohustusi;
• töölepingu lõppemisel tagastama tööandjale temale antud töövahendid ja muu talle usaldatud vara;
• osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
• läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
• tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
• töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all;
• hoiduma igasugustest tegudest, mis kahjustavad Tornimäe Põhikooli mainet.

 

XV  TÖÖKULTUUR
Iga töötaja esindab Tornimäe Põhikooli, sellest oleneb kooli maine ja konkurentsivõime. Töötaja välimus peab olema korrektne ja puhas, käitumine viisakas. Töötaja võib muuta oma tööümbrust hubasemaks (lilled, fotod jm. mis mõjub töötajale stressimaandavalt), kui see ei riku töökoha üldilmet ega sega töötegemist.
Tööalased konfliktid ja arusaamatused püütakse lahendada läbirääkimiste teel, milles osaleb tööandja poolt volitatud isik, tagades osapooli puudutava informatsiooni konfidentsiaalsuse.
Töötajale välja antud töövahendeid ei kasutata isiklikel eesmärkidel.
Eelnevalt käsitlemata juhtudel lähtutakse üldisest viisakusreeglitest ja moraalinormidest.

 

XVI  LÖPPSÄTTED

1. Töösisekorraeeskirjade täitmise kontroll
Töösisekorraeeskirjad tehakse teatavaks töötajatele tema tööle asumisel. Hiljem on nendega võimalik tutvuda kooli direktori juures. Kontrolli töösisekorraeeskirjade täitmisest kinnipidamise üle teostab kooli direktor.

2. Töösisekorraeeskirjade jõustumine
Töösisekorraeeskirjad jõustuvad nädala möödumisel, arvestades eeskirjade tööinspektoriga kooskõlastamise päevale järgnevast kalendripäevast